Kuidas ära tunda jätkusuutliku disaini

Jätkusuutlik disain on tänapäeval väga moekas teema, kuid mida see tegelikult tähendab? Jätkusuutlikuse mõiste on meie ümber kõikjal ja ohus on selle mõiste tõeline tähendus. Kuid, kas selle kasutamine disaini kontekstis on asjakohane? Kas disain võib tõepoolest olla jätkusuutlik, kui jah, milline see välja näeb?

Vastus on jah, jätkusuutlik disain on olemas ja see põhineb kindlalt kahel põhiprintsiibil: ringlussevõtt ja pikaajalisus. Eelnevale kahele saab lisada eetika ja tähelepanu sellistele aspektidele nagu tootmisprotsessid ja pakendamine. Need on kõik need elemendid, mis on hädavajalikud meie planeedi kaitsmisel ja tuleks integreerida disainipraktikatesse.

Jätkusuutlik disain põhineb kahel peamisel komponendil, mõlemad on seotud kasutatava materjaliga:

– Materjali tüüp
– Materjali ringlussevõtt

Kui põhimaterjal on looduslikku päritolu, siis pole selle loomiseks vaja tööstuslikku protsessi, mida on vaja ainult vormi andmiseks. Lihtne näide on kiviplaat. Kivi iseenesest on meil olemas, meil tuleb seda ainult lõigata. Ökodisain on suuresti seotud olemasolevate looduslike materjalide kasutamisega, meie ülesandeks on otsustada neid kasutada, mitte toota nullist kunstmaterjali.

Ringlussevõtu all mõistame võimet leida materjalile uusi kasutusviise, selle asemel, et see lihtsalt ära visata. See energia, mis kulub selliste jääkide hävitamiseks jääb olemata ja sedasi ei saasta me õhku.

Tänapäeva disainerite väljakutse on leidma viise, kuidas anda materjalidele ja esemetele teine elu, muutes need millekski uueks. Jaapanlased nimetavad seda Wabi-Sabi‘ks ja kirjeldavad seda kui ideed, et kõik võib taassündida ja elada edasi ka peale oma esimest elu.

Suurepäraseks näiteks on Piero Lissoni ja Gabriele Salvatori disainitud kollektsioon Lost Stones.

Katkised, kahjustatud või hüljatud kiviplaate on taaskasutatud kasutades iidset Jaapani kunsti Kintsugi. Traditsiooniliselt on seda kasutatud keraamika ja portselani jaoks, aga Salvatori on selle kohandanud loodusliku kivi jaoks, parandades iga tüki kuldset värvi vaiguga.

Gabriele Salvatori selgitab kollektsiooni Lost Stones’i: „Me otsisime kivi igast võimalikust romulast, laost ja tehastest ning leidsime mõned uskumatud aarded. Näiteks leidsime täpselt sama marmori, mida Mies Van der Rohe kasutas Barcelona paviljoni jaoks, mõned plokid kivi, mida kasutati Notre Dame’i katedraali jaoks, ja isegi paar tahvlit Püha Peetruse basiilikast Roomast, mis pärinevad 16. sajandist.”

See on enamat kui lihtsalt pragmaatiline, funktsionaalne materjal, neid kive nimetatakse poeesia vormiks, mis väärivad säilitamist ja jagamist. Tulemused on näha hämmastavatel plaatidel, mis loovad seintele ja põrandatele tõeliselt ainulaadse loo, austades samal ajal Maa väärtuslikke ressursse.

Ringlussevõetav materjal toetab jätkusuutlikku disaini.

Looduslike materjalide kasutamine esemete loomisel on jätkusuutlikkuse vaatenurgast oluline, ent see on ainult üks osa pikast protsessist. Salvatoris usutakse, et ei tohiks mitte ainult hinnata seda, mida loodus meile pakub, vaid peaksime samuti püüdlema selle poole, et midagi vastu anda. Looduskivi puhul rakendavad seda põhimõtet ringlussevõtu lähenemise kaudu

See on viinud mitmete toodete väljatöötamiseni, mis on valmistatud lõikejääkidest, sealhulgas auhinnatud Lithoverde® ja Romboo.

Lithoverde® oli maailma esimene taaskasutatud kivist tekstuur. See koosneb 99% ulatuses ülejäägist kivist ja ülejäänud 1% on looduslikul sojal põhinev siduv vaik. See on kuueaastase eksperimenteerimise tulemus, mis algas 2004. aastal. 2010. aastal sai see Green Building Council’i LEED reitinguskaalal võimalikult kõrge hinnangu, tõendades selle sobivust ja jätkusuutlikkust kasutamiseks ehituses.

Vastupidavad materjalid on võti jätkusuutliku disaini

Kuidas luua keskkonnasõbralikku sisekujundust? Ennekõike läbi enda tehtavate valikute, sealhulgas tuleks mõista kuidas erinevad brändid jätkusuutlikku disaini esitlevad. Nende protsesside ja kasutatavate materjalide uurimine on oluline, kui olete pühendunud eetilisemale arhitektuuri- ja disainilähenemisele kaasa aitamisele. Näiteks tehislike materjalide kasutamine muudab „nullmõju“ staatuse saavutamise veelgi keerulisemaks.

Peale ringluse on jätkusuutliku disaini teine oluline aspekt materjali pikaealisus. Kui kaua see kestab? Kümnendi, 20 aastat, sajandi? Kui ese tuleb ära visata, sest see lihtsalt ei kesta piisavalt kaua, tähendab see, et see tuleb asendada millegi muuga ka siis ei saa seda pidada jätkusuutlikuks. See ei ole ainult sellepärast, et see visatakse minema, vaid peame arvesse võtma ka potentsiaalselt saastava gaasi, mida kasutatakse asenduseseme tootmiseks ja transportimiseks. Disainitoode, millel on lõpmatu eluiga, aga vastab keskkonnasõbralikkuse kriteeriumile, kuna aja jooksul amortiseerub selle tootmiseks ja transportimiseks kasutatud elektri- või gaasikulu.

Salvatori pühendumus keskkonnasõbralikule tootmisele ja pakendamisele

Ettevõtted saavad jätkusuutliku disaini edendamisse palju panustada, näitks Salvatoris, kus  peamiselt töötatakse kiviga, loodusressursiga, on nad juba ammu teadlikud sellega kaasnevast vastutusest. Seetõttu on nad omaks võtnud idee leida viise keskkonna kaitsmiseks. Gabriele Salvatori on juba pikka aega olnud innukas jäätmete vähendamise eest võitleja igas võimalikus tegevuses, alates tootmisest kuni pakendamiseni.

Tänapäeval tähendab tõeliselt jätkusuutlik olemine kogu tootmis- ja jaotustsükli vaatlemist rohelise prisma kaudu ning igasuguse võimaliku keskkonnaohu kõrvaldamist. See pole alati lihtne, sest teatud protsessid pole ettevõtte kontrolli all. Näiteks pakendamine, eriti kui tegemist on habraste toodetega. Polüstüreen on hädavajalik kivi transpordi ajal kaitsmiseks, kuid seda ei pruugita alati õigesti taaskasutada.

Salvatori töötab selle nimel, et pakendi kasutamist vähendada. Praegu pakitakse üle 40% Salvatori toodetest taaskasutatud kartongi või paberisse ning on alustanud projekti Pisa Normale Instituudiga, et arendada välja söödav pakend. Selle taga olev idee on toota pakendit, mis ei sisalda kemikaale, vaid on valmistatud ainult looduses leiduvatest elementidest. Täpselt nagu kivi, mida me igapäevaselt kasutame, et luua kauneid Made in Italy objekte, mis on jätkusuutliku disaini parimaks näiteks.

„Oma kollektsioonidega soovime taastada väärikuse igale toormaterjali tükile, kasutades säästvat lähenemist ja rõhutades ideed, et „esmaklassilisi“ ja „teise klassi“ materjale ei eksisteeri. Pigem on meie ülesanne olla nutikad ja kasutada iga looduse poolt antud elementi parimal võimalikul viisil.” – Gabriele Salvatori